Vasjat me teadsime juba ammu. Sigurdil hakkas Vasjaga kohtumine kinnisideeks muutuma. Esitasime Verbljudi kohta nii palju küsimusi, et see hakkas tahaplaanile tõrjuma meie siiasõidu tõelisi põhjusi. Ja kuna kõik kinnitasid nagu ühest suust, et siin tõesti elab kaamel ja lausa meie tänava lõpus, siis ei näinud mingit põhjust kauem oodata, läksime Vasjat vaatama. Leidsime õige maja üles, Vasjast polnud aga kippu ega kõppu. Selle asemel kohtusime Rockyga. Rocky on põder.
Ja Kärarikka Kassiga, kanade ja kalkunitega. Lõpuks ilmus ka hazjaika välja ja me saime teada, et kohe kui Vasja on söönud, võime temaga kohtuda. Keerutasime kuulekalt ümberkaudsetel tänavatel, tõrjudes tigedaid ketitamata koeri ja kui tagasi õige tare juurde jõudsime, hakkas sealt pudenema igasugu imeloomi: eesel, alpaka, põder ja lõpuks, läbi tillukese ukseava, pressis ka kahe küüruga kaamel end vabadusse. Ja siis veel riburada kitsi ja üks põhjapõder. See oli päris sürrealistlik elamus. Jalutasime läbi külatanuma selle veidra rongkäigu sabas ja veetsime päris tükk aega kaamelipilte klõpsides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar