Kohal!

Nüüd on tükk tühja maad sellest alates kui 1.aprillil viisa järel käisin kuni selleni, et lõpuks Verh Nejvinsis jala maha saime. Siia vahele jääb haigus ja tervenemine, ärasaatmispidu Aarete Rannas (Mathias ütles juba kolmapäeval, päris range häälega kusjuures: "vaata, et sa siis KORRALIKULT head aega ütled, enne kui Venemaale lähed." Selle peale ehtisime end sulgedega ja grillisime vahukomme. Ja keegi teatas väga entusiastlikult: "Kui tagasi tuled, teeme jälle peo!!") ja erakordselt pikk laupäev, kus ma ei teinud muud kui ootasin, et saaks juba minema hakata. Minek kulges ilma igasuguste viperusteta (mis on muidugi liialdus, sest oli ka üks tõsine vahejuhtum - ma murdsin küüne ära!)  Gardemoenilt eralennukiga Moskvasse (lennukis oli peale meie veel 11 inimest. Ja perkond VIP esimeses klassis) Öö moskvas möödus pivat juues ja siis seljakoti otsas kummalises asendis tukkudes. Yekaterinburgi jõudes olime väsinud aga õnnelikud ja ajataju oli selleks ajaks juba täiesti kadunud. Sättisime parima äranägemise järgi kellasid (kummalgi oma aeg!) ootasime kohvrid ära ja kõndisime taksojuhi käte vahele. Autosõit lennujaamast meid ootavasse külakesse oli reisi pikim ja kurnavaim osa. Ütleme nii, et asfalt on siin defitsiit. (See osa filmist "Moskva pisaraid ei usu" kus intellektist sandistamata peig ütleb, et me sõidame mööda asfaltteed datsjasse, sai hoopis teise tähenduse ja ei tundu enam üldse nii naljakas) Aga jõudime kohale! Ja siis oli juba tunne, et oleme sattunud muinasjuttu!

Järgnevalt väike valik pilte sellest muinasjuturaamatust:

Meie maja on aga selline:

Majas ootas meid Petter. Selle päeva suurim jahmatus tulenes sellest, et Petter räägib täiesti tavalist norra keelt ja sugugi mitte Bergeni murrakut. Ja et ta näeb välja nagu Emil 50 aasta pärast...

Läksime otsekohe shoppama! Supermarket on siinsamas ümber nurga. Teel õnnestus näha Leninit ja igavest tuld, ja mõistagi pidin pildistama IGA MAJA! Tagasi tulles kohtusime Veraga. 

(Vera loo pean ma siia kindlasti kirja panema, kuigi mitte täna.)

Vera on täiesti uskumatu naine! 

Käisime Blagoe Delos ekskurssioonil ja siis tähistasime kohalejõudmist lähedalasuvas pubis (?) mille nimi on "Jolie & Пиm" (?!!)

Kolmekäiguline õhtusöök neljale, koos shampanjeriga (!) maksis 2000 rubla, mis tähendab, et Norras oleks selle raha eest saanud ehk ainult pudeli shampust, mis omakorda tähendab, et söök oli lausa tasuta :D

Suurepärane lõpetus suurepärasele algusele!